Skip to main content

Posts

INSTRUMENTU PRAKTIKA ENFERMAGEN

INSTRUMENTU PRAKTIKA ENFERMAGEN Imagem Instrumentu nia naran Funsaun Instrument Tray / Bak Instrumentu ki’ik ou bele dehan bak injeksaun Bak ne’e nia funsaun atu tau seringa ne’ebe ense ona aimoruk. Instrument Tray / Bak instrumentu mediu Bak ne’e atu rai ou tau instrumentu, hanesan instrumentu operasaun, instrumentu parto. Instrument Tray / Bak                  Instrumentu bot Bak ne’e atu rai ou tau instrumentu, hanesan instrumentu operasaun tamba presisa instrumentu barak. Nierbekken /Bengkok /Piala    Ginjal/ Kidney Tray Nierbekken ne’e usa atu soe kabas no gaze usadu, liquidu hanesan sekretu, ran ou atu rai sasan foer antes halo dekontaminasaun. Kom taka Fatin atu rai gaze / kabas Kom nakloke Fatin atu rai liquidu hanesan bethadina, N
Recent posts

Moras Kandidiasis

  Istoria  Moras Kandidiasis Moras Kandidiasis Konesidu Ona Desde Tempu Antigu, Maibé Karik La Identifika Hanesan Infesaun Iha Tempu Ne'ebá. Maski Nune'e, Konseitu Kona-Ba Infesaun Primeira Vez Ema Hakerek Iha Tinan 1839 Husi Perisia Mikrobiologu Alemana C.A. Langenbeck, Ne'ebé Observa Kreximentu Ragi\Fungus Iha Ibun No Vajina. Iha Sékulu 20, Doutór Austria, Oskar Schloss, Halo Dokumentasaun Liután Kona-Ba Infesaun Sira-Ne'e, No Liafuan "Kandidiasis" Mós Hahu Utiliza. Ema Hahu Koñese Kona-Ba Moras Ne'e Akontese Iha Sékulu 20, Liuliu Ho Uzu Antibiotiku Ne'ebé Aumenta, Tratamentu Imunosupresivu, No Dezenvolvimentu Kondisaun Médiku Ne'ebé Afeta Sistema Imunidade. Aleinde Ne'e Mós, Fatór Sira Seluk Hanesan Mudansa Iha Moris No Infesaun Sira Ne'ebé Transmite Seksualmente Mós Hala'o Papél Ida Iha Aumentu Iha Insidénsia Candidiasis.   Definisaun Candidiasis Mak Infesaun Ida-Ne'ebé Kauza Husi Candida, Ne'ebé Bele Afeta Parte O

ISTORIA KONA BA MORAS KOLERA

  ISTORIA KONA BA MORAS KOLERA ·          Moras kolera iha Nia forma epidemika iha istoria oi-oin hanesan ameansa ba saude publika, ho impaktu ne'ebe signifikante Liu ba komunidade Sira kolera hetan deskreve iha dokumentu mediku husi tiha ona iha tinan (5) Liu ba . Nia naran " kolera " fo husi palavra gregu "kolera" ne'ebe siknifika " dor iha dala Ida " ·          Kolera kauza husi bakteria vibriu cholerae no trasmite Liu husi kontaktu direitu ho agua ka sasan ne'ebe kontaminadu ho bakteria Sira ne'e Iha sekulu 19 , kolera hetan impaktu boot iha Europa no estadu unidus ho surtu Sira hanesan "pandemia kolera 1832" no pandemia kolera 1849" ne'ebe resulta iha milions morte Sira Iha tempu modernu , esforsu Sira boot hala'o atu previne no kontrola surtu Sira . Iha parte boot iha mundu inklui iha nasaun Sira iha dezenvolvimentu , Agra iha taxa sobrevivensia boot Liu Tamba tratamentu mediku ne'ebe efikaz MANEIRA HA

MORAS TUMOR

  MORAS TUMOR   1. HISTORIA MORAS TUMOR Ita haree hanesa”Sindrome Turette”,ne’ebé hanesan moras ne’ebe mosu tanba movimentu ne’ebe la’o ba oin no hanoin hetan liafuan sira ne’ebe bolu nu’udar  tiku.Ne’e  deskreve ba dahukuk     husi neurolojista Fransa Georges Ghines  dé La Tourette iha 1885.Liutiha tempu,ita-nia komprensaun kona-ba moras ne’e envolve ona,hodi nune’e bele hadi’a estratéjia diagnóstiku no jestaun.                                 2. DEFINISAUN Tumor mak massu abnormal ida husi tékniku ne’ebe forma bainhira sélula sira-ne’e sai boot no fahe ba malu .Tumor sira bele sai di’ak (laos kankru) ka aat (kankru).Tumor aat  bele invade iha isin lolon, maibé tumor di’ak baibain nafatin lokalizadu no la habelar.Tumor sira belemosu iha parte oioin iha isin no ba kauza oioin,inkliu fatór genetiku,espozisaun  ambientál no desizaun moris nian.   3. MORFOLOGIA Ida-ne’e hanesan ita ko’alia kona-ba kondisaun médiku ne’ebe iha tumor.Tumor sira bele mosu iha parte oioin

MORAS HEPATITES E

  1 ISTORIA HEPATITES E           Hepatites E mak moras infeciosa ne’ebé hetan deskobre no identifika iha tinan 1980 nia laran.Hepatite E kauza husi virus hepatite E (HEV) ,ne’ebé transmite liu husi konsumu ai-han ka alimentu ne’ebé kontaminadu ho fezes husi ema ne’ebé infetadu .Moras ne’e komún liu iha area ho kondisaun sanitáriu la di’ak no falta asesu ba be’e mós. Iha tinan tolu resin,kazu hepatite E nian mos relata iha nasaun seluk iha Azia,Afrika no Amerika Súl.Virus hepatite E nia assosia liu husi konsumu bee kontaminadu,especialmente iha area ho infrastrutura boot atu fó bee no sistema kanalizasan.Iha situasaun seluk,hepatites E mos akontese iha nasaun industrias dezenvolvidu,tamba konsumu na’an fahi ka la’os hetan preparasaun di’ak. Iha tinan balun resin,esforsu hal tiha ona atu dezenvolve vasina ba hepatite E .Iha momentu ne’e vasina ne’ebé disponivel iha nasaun balun,ne’ebé bele proteje husi infesaun virus hepatite E nian.Medidas hijienes hanesan,fase liman,regulamentu