Skip to main content

ISTORIA KONA BA MORAS KOLERA

 ISTORIA KONA BA MORAS KOLERA

·         Moras kolera iha Nia forma epidemika iha istoria oi-oin hanesan ameansa ba saude publika, ho impaktu ne'ebe signifikante Liu ba komunidade Sira kolera hetan deskreve iha dokumentu mediku husi tiha ona iha tinan (5) Liu ba . Nia naran " kolera " fo husi palavra gregu "kolera" ne'ebe siknifika " dor iha dala Ida "

·         Kolera kauza husi bakteria vibriu cholerae no trasmite Liu husi kontaktu direitu ho agua ka sasan ne'ebe kontaminadu ho bakteria Sira ne'e Iha sekulu 19 , kolera hetan impaktu boot iha Europa no estadu unidus ho surtu Sira hanesan "pandemia kolera 1832" no pandemia kolera 1849" ne'ebe resulta iha milions morte Sira Iha tempu modernu , esforsu Sira boot hala'o atu previne no kontrola surtu Sira . Iha parte boot iha mundu inklui iha nasaun Sira iha dezenvolvimentu , Agra iha taxa sobrevivensia boot Liu Tamba tratamentu mediku ne'ebe efikaz

MANEIRA HADA'ET KONABA MORAS KOLERA

  • Moras kolera bele habelar iha dalan oi-oin inklui ;
    1. Razaun prinsipal ba kolera ne'ebe habelar Mak husi bakteria vibriu kolerae • Bakteria ne'e bele Moris bee ne'ebe kontaminadu husi ema Nia isin-lolon Bainhra Ema konsume bee ka ai-han ne'ebe kontaminadu ho kolera
    2. Kontaktu Ema ne'ebe hetan infeksaun : Kolera mos bele habelar Liu husi kontaktu direitu ho ema ne'ebe hetan infeksaun Bele hetan bakteri Sira iha kulit Kabun no bele halo kamaan moras Se Ema ruma Kona kulit Ka foho no lafase Nia liman ho didiak , kolabra bele habelar ba Ema seluk Liu husi kontaktu fiziku
    3. Saude aat : Mak kometente Sira mos komuns iha populasaun ne'ebe Moris iha kondisaun Saude aat  pelumenus assesu ba bee mos, saneamentu ne'ebe fraku no fasillidade saude ne'ebe limitadu bele impede moras ne'e Nia habelar Atu labele habelar moras habelar moras kolokial Sira, importante atu halo Ita Nia ambiente moos Nafatin, atu, atu fo-han didiak, toman Moris ne'ebe diak hanesan hamos bei-beik Ita Nia Liman ho masin

KAUZA KONABA MORAS KOLERA

Kolera kauza husi bakteria vibriu cholerae  Iha tipu vibriu cholera ne'ebe iha potensial hanesan patogenio ba Ema  Tipu Primera vez kauza kolera Mak vibriu cholera 01, alende tipu seluk konhesidu hanesan Non 01  Vibriu Cholera 01 Mak kauza kolera endemiku, hanesan kauza boot kolera Ida ne'e akontese iha area sub-tropiku Sira  kolera ida ne'e sempre kauza ka ikan ka siput ne'ebe Mai husi bee ne'ebe kontamina

PATOGENITAS KONA BA MORAS KOLERA

Moras cholera iha nivel patogenesia ne'ebe ass

Patogenidade Mak abilidade mikro-organizmu Ida ne'ebe bele kauza moras iha Nia inan  Kolera kauza husi Bakteria vibriu kolerae ne'ebe bele kauza infeksaun  Bakteria Ida ne'e iha kapasidade atu hasai tokon iha fungus , ne'ebe hamosu todan no desidrasaun

Bakteria vibriu bele habelar Liu husi bee ka ai-han ne'ebe kontaminadu husi moras kolera  Bainhra Tama ba ema Nia isin , bakteria ne'e bele dezenvolve ba iha tekniku saudavel no produs tokon tosiku ne'ebe kauza kolera

Ho nivel patogencia ne'ebe ebe, as moras kolera bele habelar lalais iha populasaun Sira ne'ebe la iha assesu ba bee mos no saneamentu ekivalente  Tamba ne'e importante atu kontrola moras ne'e inklui mos liu husi medida prenventiva sira hanesan halo moos, fase Liman ho sabun, fo ai-han didiak, no hemu bee ne'ebe seguru

MORFOLOGIA KONABA MORAS KOLERA

Moras cholera iha morfologia ne'ebe bele hare iha aspeitu oi-oin hanesan tuir Mai ne'e;

1. Bakteria vibrio kolera: Moras kolera ne'ebe kauza husi bakteria vibrio kolerae, ne'ebe ebe iha  forma hanesan bakteria S Nia forma koma ka hanesan ki'ik maizu-menus mikro-metru 2-3 naruk, no iha flagela ne'ebe premite Sira atu muda

2. Toxina cholera: vibrio kolerae produs toxina kolera, ne'e konhesidu nu'udar kolera ka CTX

Toxina ne'e nu'udar faktor Ida - ne'ebe kauza isin-rua iha kolariu  Toxina kolera hamosu aumentu iha Suli ba iha tekniku, ne'ebe hamosu diarreia boot

3. Klinika siklu kolera kobre loro- loron ne'ebe habelar no monu, foho, desidrasaun todan, no fraku karik Ida ne'e bele akontese tanba Ita nia idade boot mak seriu

4. Iha dalan saida deit maka jeova nia povo hatudu laran sadia ? Seguransa : Doasaun ne'ebe Testamuna ba jeova uza hodi fo hanoin Konaba Osan ne'ebe Sira bele simu ka halo planu atu halo pensaun

Morfologia moras kolera ne'e importante atu komprede iha esforsu atu prevene no kontrola moras ne'e

EPIDEMOLOGIA HUSI MORAS KOLERA

Epidemologia kolera mak estudu Ida konaba distribuisaun kauza, no faktor Sira ne'ebe afeta moras koljera iha populasaun umanu  Moras cholera kazu husi infeksaun bakteria vibrio kolerae ne'ebe ataka sistema imun  Epidemologia moras kolera involve kolesaun dadus konaba kauza moras, analiza dadus atu indentifika pool no treinamentu, no indentifika faktor risku Sira ne'ebe kontribui ba moras ne'ebe habelar

DEFINISAUN HUSI MORAS KOLERA

Kolere katak infeksaun usus ki'ik tamba infeksaun bakteria Vibra kolera, iha ne'ebe bakteria ne'ebe resulta nia venenu (enterotoksin) ne'ebe kauza usus halus husik frequensia liquidu boot ne'ebe barak konteim garam no minerais nune'e afeita diareia akompanha ho muta ne'ebe ajuda no makas

Afeita tamba kolera ema balun iha tempu ne'ebe iha loron sei lakon liquidu isin barak no tama B kondisaun dehidrasaun , kuandu Ida ne'e la trata lalais, sei la iha balansu volume iha ran  No kauza konsentrasaun garam bele kauza gagal ginjal , syok, koma, no lakon Vida

DESTRIBUISAUN  KONABA MORAS KOLERA

Kolera barak Liu hetan iha Asia , Australia no Afrika no Amerika , iha area refere, surtu sempre akontese iha tempu Manas no barak ataka labarik  Iha area seluk ; surtu bele akontese iha tempu saida deit no idade hirak deit bele kona

SIKLUSAUN MORIS KONABA MORAS KOLERA

Bakteria vibro cholere desenvolve an no espalha Liu husi sintina ema nian , kuandu fo'er kontamina ho bakteria Ida ne'e halo fo'er bee mota ne'ebe sei risku infeksaun Kolera

SINTOMAS KONABA MORAS KOLERA

Sintomas Mak iha Ema Nia sentina hetan bakteri kolera kadavez durante 1-2 semana seidauk sente sintomas , siknifika tempu akontese Taka infeksaun Mak derepenti diareia no muta , nia sintomas Mak hanesan tuir Mai ne'e ;

1)  Diarea ne'ebe Been no barak no sente moras ka Kabun moras

2)  Sentina kor no iis no sai liquid mutin hanesan bee fo'er no balun la iis no mos iis sin no iis Forte  no bele MOS hanesan bee ka fos Been

3)  Diareia kontinua Hela deit ho frekuensia liur boot barak

4)  Akontese muda depois ho diareia no lasente laran beik

5)  Bele akontese kejan otot Kabun sempre sente ho moras makas

DIAGNOSTIKU KONABA MORAS KOLERA

Diagnostiku baseia ba nia sintomas Sira Hodi haforsa diagnostiku ,sempre hala'o teste asupan rectum ka ezemplu ho Sentina normal sia.

Popular posts from this blog

Orasaun Ruma Applications

 About my Orasaun Ruma Applications

Konstituisaun RDTL App

Konstituisaun RDTL App Livru manual konstituisaun RDTL ne’ebe mak Estadu Timor Leste Aprova iha 2002 to’o ohin loron membru Governu hanaran Lei Inan atu sidadaun Timor Leste bele lao tuir no banati tuir. Maibe livru manual ida ne’e seidauk sufsiente ba timor oan hotu atu lé no kompriende diak konaba kostituisaun ida ne’e tantu iha rai laran no mos iha rai liur tamba menus husi livru Digitalizasaun. Ho desafius hirak ne’ebe mak ita hasoru ona  Hau mai ho solusaun ida kria Aplikasaun Konstituisaun RDTL  offline ida  atu nune’e ba ita iha ne’ebe deit bele asesu iha telemovel rasik para hodi labele lakon tan, no hodi ita la presija lori tun sae Kaner wanhira ita presija, no ba maluk sira iha railaran laran no mos iha rain Liur no mos maluk Estrangeiru sira fasil atu utiliza no hodi bele hatene ita nia konstituisaun para ser labele halo arbiru iha ita nia rai doben Timor Lorosae. Termu Privasidade ba Applikasaun At...

Aplikasaun Android Hahi Ba Nai Maromak (Protestante)

Maneira Utiliza Aplikasaun Android Hahi Ba Nai Maromak Introdusaun Hahi Ba Nai Maromak ho Android ne'e bele tulun ba ita hotu nu'dar reinu Maromak nian iha Timor-Leste liuliu ba membru Igreja Protestante iha Timor Lorosa’e (IPTL) iha rai laran no rai liur bele asesu ho diak ba HBM (Hahi Ba Nai Maromak). Livru hananu ne'e, kria no tradus husi membru Igreja Protestante Iha Timor Lorosa'e (IPTL). Ho numeru kantiku numeru 172, hamutuk ho Maromak Nia Ukun Fuan Boot, Maromak Nia Ukun Fuan Sanulu, Orsaun Ami Aman, Kredo Apostulado no Kredo Nicea Konstantinopel.   Hahu Utiliza Aplikasaun 1.      Primeiru utilizador klik iha icon aplikasaun ne’ebé instal ona iha telemovel android. Hanesan imajen tuir mai ne’e :   Imajen 1. Icon Aplikasaun 2.      Tuir mai sei mosu tampilan welcome husi aplikasaun nian molok fo sai menu sira husi aplikasaun hanesan imajen tuir mai ne’e :   Imajen 2. Splash Screen 3.      Bainhira remata ti...